Ingrid & Others

Mind on lihtne nutma ajada

2009-04-15T11:27:00.008+02:00

http://www.youtube.com/watch?v=9lp0IWv8QZY

Susan Boyle, 2009 aasta Briti talendijahilt
artikkel Õhtulehest:
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=324678

2008-12-25T14:08:00.018+02:00

Jõulumeeleolud Tallinnas 2008

Ehkki meeleolukaid pilte jäi kaamera ette mitmeid, jäi siiski domineerima
jõulumõte Oleviste kirikus toimunud jõulujutlusest:

Arm on meile sündinud .
Arm kuulub igale inimesele, kes usub.
Arm ei eelda, et seda vääritakse.
Arm ei eelda, et see välja teenitakse.

1.Kompositsioon Petlemma sõimest Jõuluööl (teostus: Liane)
2. Rahumäe surnuaial põlesid tuhanded küünlad
3. Raekoja platsi Jõuluturu pilgupüüdjad

Fotod: Ingrid

Soovin blogijaile suurt jõulurahu ja rõõmu ka Jõuludele järgnevatel päevadel!

2008-12-04T13:27:00.003+02:00

Tallinna tramm

Tänapäeva trammid on mõnusad: soojad, pehmete istmetega ja väliselt sageli täiesti talutavate reklaamidega.

lisa

2008-12-02T17:03:00.000+02:00

SPVSTKXZ

2008-12-02T14:26:00.009+02:00

Raskused, mis murravad

Ühe ja sama raskuse all võib üks maani painduda, teine aga murdub. Raskus ise võib aga väliselt paista isegi ilus.

Kas me mõistame koormat, mille all meie lähedane on murdumas?

Kas me peame koormate all maani rõhutud inimest kangelaseks või peame kangelaseks inimest, kes ei paindu, vaid murdub? Või kas üldse raskused on need, mis meist kangelased teevad?

Kas me märkame pakkuda tuge inimesele, kelle raskus tundub meile mitte märkimisväärne, kuid mille all inimene iga hetk on murdumas?

Peale lumetormi

2008-12-02T14:18:00.003+02:00

2008-08-28T11:48:00.005+03:00

Vaata ikka ka, mida ostad!

See kompott on ostetud Jannseni Kaubamajast ja avatud samal päeval.

2008-08-28T11:42:00.004+03:00

Tuulisel rannal

Me oleme põhjamaa lapsed, meid ei murjelda see, kui ilm pisut jahedam.
Ainult et esimese hooga ei söanda isegi varbaga veesooja katsuda.

2008-08-28T11:25:00.006+03:00

Pilvefantaasiad

Tean, et on inimesi, kes on eluaeg vaadelnud, pildistanud ja maalinud pilvi.
Mina pole seda üldiselt teinud.
Nüüd aga, kui fotoaparaadist saab pildi kätte ühe klõpsu kauguselt, olen ma hakanud samuti taevasse vaatama. :-)

Esimesel pildil on ju selgelt kaabuga mees, kaks silma, punn-nina ja vurrud. Don Quijote?

Teisel pildil aga on iga laeva saatmas isiklik äikesepilv.

Fotod: Ingrid

2008-07-05T16:31:00.014+03:00

Päev, mil tuleb
käest lahti lasta...

05.07.08, kell 12.oo

See on ema jaoks eriline kogemus.

Loen veel spontaanselt õpetussõnu:
" Ja see asi tee nii, et..."
" Ja seda tahtsin ka veel öelda..."
" Ja ära sa kunagi..."
...
Aga enam pole selleks aeg.
Tahaks nagu veel hoida kinni käest , mis oli kunagi nii õrn ja pehme lapsekäeke, mis aga täna libiseb nagu udu su peost ja haardeulatusest, ulatades käe teisele, kellega koos oma rännuteed jätkata.

Jumal õnnistagu teie ühist rada, mu armsad!

Foto: Ingrid
Pühendatud minu armsale pojale ja tema väljavalitud armastatud naisele.

2008-06-19T09:14:00.007+03:00

Pühapäevane Tallinn
läbi põlistallinlase
kaamera objektiivi

*Vabaduse väljaku arheoloogilised väljakaevamised,
*Harju tänav ja joodikud,
*Korvimeistrid Raekoja platsil,
*Skone bastioni jalamil peale suurpõlengut

Fotod: Ingrid

2008-06-19T08:37:00.007+03:00

Kolm päeva enne suve algust

Mustad äikesepilved ja paduvihm taandusid äkki, nagu oleks pilvefront noaga läbi lõigatud.
Suvi saabub lasuurse taevaga.

Foto: Ingrid

2008-06-01T15:59:00.005+03:00

Muinasjutuline hetk,
mis kestis vaid viivu

Kõik, kes on sarnaselt minuga tundide viisi jälginud toonekuretibude elu vahvate linnuvaatlejate paigaldatud kaamerate vahendusel, oskavad hinnata selle muinasjutulise hetke ainulaadsust.
Võin kinnitada, et vaatepilt oli hingematvalt ilus.

Foto: Ingrid

2008-05-26T09:26:00.007+03:00

Te ei karda ju ometi
hulkuvaid koeri!?

See pildike pidi tulema eelmise sissekandega ühte rivisse, kuid mul ei õnnestu kunagi üle viie pildi järjest panna. Selleks on ilmselt mingi tehniline nipp, mida ma ei oska.

See väike kutsa ei ole tegelikult ohtlik, ta on vaktsineeritud ja toidetud ja hoolitsetud, aga kuna perenaine ei suuda temaga sammu pidada, siis teeb kutsa oma metsajooksud ise.
Pealegi käiakse rabal jalutamas ka suukorvita ja vabalt jooksvate rotveilerite, kaukaaslaste, labradoride ja kõikvõimalike muude krantsidega, miks siis mitte ka see väike kutsa.
Mina armastan koeri!
Sellepärast ei võtagi ma endale praegu koera, keda pean rihma otsas jooksutama. Rahuldun võõraste koerte silitamise ja nendega "juttu" ajamisega. :-)
Muidu on Pääsküla raba aga tegelikult nagu looduspark: metskitsed, jänesed, rebased, siilid, koprad, vesirotid, kõikvõimalikud linnud ja...koerad.

Foto: Ingrid

2008-05-26T09:04:00.008+03:00

Päästke Pääsküla raba tulest!

Kui Vihterpalu metsatulekahjus olevat süüdi inimlik hooletus , siis järgmises Pääsküla raba põlengus (eelmine suur põleng 2002. a.) saab olema süüdi Nõmme linnaosa valitsus.

Väärt ja ilusasti teostatud mõte on rabakraave ületavad sillad, küsitav on laudtee rajamine metsa, sest Pääsküla raba pinnas on liigagi kuiv ka ilma laudteeta käimiseks.
Absoluutselt kurjast aga on kõrbekuiva rabasse nn. vaateplatformide rajamine, sest nende alused kubisevad sinna visatud suitsukonidest. Platform veepiiril on õigustatud, kui seda ei rikuks kotitäis õllepurke, mis käsipuu küljes ripub.
Hulkuvad suukorvita koerad niikuinii ja muu metsaalune praht on vist paratamatus ja tõesti vaid inimlik hooletus.
http://www.epl.ee/artikkel/430185
Fotod blogis: Ingrid

2008-05-21T10:45:00.004+03:00

Õitesse uppunud

2008-05-21T10:34:00.004+03:00

Tulbid metsikult
ja lilleseades

2008-05-20T18:48:00.006+03:00

Nõrganärvilistel, lastel
ja rasedatel palun
mitte vaadata!!!
Kronism
Kronism
Killing and eating her own newborn baby

Viimasest, viiendast munast tundus, et poega ei sünnigi.
Kell 18.30, ajal, mil tibudel söögiaeg pooleli, koorus viimane tilluke toonekurepoeg. Teised pojad ja Donna vaatasid hetke hämmingus toimuvat. Suuremad tibud nägid selles siplevas maimukeses aga toitu ja hakkasid teda nokkima. Donna viis töö lõpuni ja kugistas suure vaevaga oma viienda pojukese alla.

2008-05-18T10:35:00.005+03:00

Kaalulangetajaile

Ilus, värviline, isuäratav, aga hirmuäratavalt kallis.

Lisaks köögi ja puuviljadele lubame meie peres ka lusikatäis putru, kodujuustu ja vahel ka keedetud muna. Joogiks roheline tee.
Üleminek sellisele dieedile on alguses raske, kuid nagu kõiges, on ka siin asi harjumuses.

Raskem lugu on aga siis kui peres üks tahab kaalus juurde võtta ja peekonit leiva ja praekartulite kõrvale krõmpsutab. Siis peab see kaalust juurdevõtja solidaarsusest lihtsalt salaja sööma.

Foto:Ingrid

2008-05-14T11:14:00.007+03:00

Esimene
toonekure-
poeg
koorus
Toonekurepesas koorus täna kell 11.10 esimene poeg!
Isatoonekurg, kes oli haudumas, vahtis vaimustunult oma poja pojakese munast koorumist ja esimesi uperpalle, kuni mõne minuti möödudes ta taas oma suure pehme sulehunnikuga kattis.
Arvutist on väga raske pildistada, seda enam, et päike paistab praegu pesale, mis teeb pildi peaaegu olematuks. Panen ühe vana pildi, kus Donna seisab oma pesal peale võitlust võõra sissetungijaga.
Ehk paremas valguses tuleb ka esimese pojakese pilt. :-)

Foto: Ingrid

2008-05-13T15:37:00.009+03:00

Sõna kaalukus
Energy of word

Millega rõhutada sõna kaalu?
Kas kaalukas sõnum peaks olema kirjutatud suurelt, kuldtähtedega, olema kauniköitelises väljaandes või annab sõnale, sõnumile, kaalu sõnumi sisu?

Fotod: Ingrid

2008-05-13T15:29:00.004+03:00

Läbipaistvus
Transparence

Suhteliselt lihtne oleks suhelda inimesega, kelle sõnad ja teod on läbipaistvad.
Paraku põrkume suhetes enamasti vastu maske.

Wouldn't it be easier to communicate with a transparence man?

Foto: Ingrid

2008-05-13T15:17:00.007+03:00

Sirgjoonelisus
Streightness

Kas sirjoonelisus on parim omadus inimeses?
Kas me oleme alati valmis, et tõde öeldakse meile näkku sirgjuuneliselt ja ilustamata?
Või oleks väike kõverus, võike diplomaatia, vastuvõetavam?

Do you agree, that streightness is not the very best in relationships? Isn't diplomacy better?

Foto:Ingrid

2008-04-02T12:03:00.007+02:00

Taaskasutusse
või prügimäele?

Scripta medicorum'i komplekt.
Paar raamatut jätsin alles, et äkki on siiski midagi neist vaadata.
Ilmunud 70-ndatel - 80-ndatel aastatel.
Ühe raamatu hind oli 1 rubla ja 20( kuni 90) kopikat.
Odav ju!
Vaja oli aga need raamatud kätte saada, sest kõik (ka kirjanuds) oli defitsiit.

Raamatud peavad kodus olema, kuid erialased teosed aeguvad paratamatult. Ei saa end matta kolletanud raamatute virnadesse, millel on tähtsus vaid mälestustes.
Aeguvad ka taimede ja lindude-loomade välimäärajad, kus kirjelduse illustratsiooniks on mustvalgel joonistatud pildid.
Tänaste fotograafiavõimaluste juures on fantastiliste fotodega illustreeritud käsiraamatuid. Nad on väga kallid, aga mõne ikka võib endale lubada.

Foto: Ingrid

2008-03-28T10:48:00.005+02:00

Sakala tänav

Linnavaade, mida varsti enam ei näe.

Foto: Ingrid

2008-03-28T10:24:00.010+02:00

Sakala
sünnitus-
maja

Nii paljukest on siis selle maja fassaadist järele jäetud.
Kahjuks ei ole ma leidnud kusagilt märkmeid, millal see maja ehitati, mis otstarbel ta ehitati ja üldse midagi selle sünnitusmaja ajaloost.

Aga seal sünnitas mu vapper ema oma neli last ja hiljem töötas ka seal lühikest aega.

Foto: Ingrid

2008-03-26T13:43:00.007+02:00

Kustunud kolded

Kui palju on kodusid, kust kodusoojus on ammu kadunud.
Unustushõlma on vajunud kodu loomine, sageli on kadunud needki, kes oma pesapunumist alustasid.
Lapsed on vahetanud kodu, kus oma esimesi samme tatsasid, uue ja uhkema vastu.

Pildil oleva pesakasti vooderdas oma viiele pojukesele usin linnupaar. Lennuvõimeliseks saanud linnupojad sinna aga enam tagasi ei pöördu.

Me nimetame oma blogisid virtuaalkodudeks.
Mõnes virtuaalkodus pulbitseb elu, voorivad külalised ja askeldavad omad. Mõned aga on ilmatuulte meelevallas kuni paksu tolmukorra alla vajub või sootuks kaob.
Kas me peaks neid kunstlikult elule turgutama?
Arvan, et igal asjal on oma kestmise aeg ja loomulik lõpp.
Nostalgia aja kulgu ei mõjuta.

Foto: Ingrid

Mis on apteekri põhiülesanne?

2008-02-06T11:03:00.002+02:00

Selle kohta arvab Apteekrite Liidu peaproviisor:
"Apteekri põhiülesanne on ravimite kasutamise ohutuse tagamine ning võimalike probleemide ärahoidmine ja lahendamine.
Missioon on olla esmane ja kõige kergemini ligipääsetav tervishoiuspetsialist.
Esmane abiandja, esmane filter."
http://www.epl.ee/artikkel/417220

Arvan, et ajalooliselt väljakujunenud rohukaupmehe põhiülesanne on siiski haigele inimesele vajaliku ravimi kättesaadavuse tagamine. Seda eriti nende haigusseisundite puhul, kus haige inimene otsest arstiabi ei vaja, piisab apteekri teadmistest ja vastavate ravimite olemasolust apteegis.
Ja raskematel või keerulisematel juhtudel soovitab apteeker haigel pöörduda arsti vastuvõtule.
See "ohutuse tagamine" kõlab nii nagu apteeker oleks lihtsalt mingi turvatöötaja.
Paraku lastakse tänapäeval ravimiletti inimesi (meditsiinikooli õpilasi), kes oskavad ehk aspiriini ja kraadiklaasi soovitada, kuid kogu käsimüügi ravimite lett on tema jaoks tundmatu maa.

Foto: Ingrid

2008-02-06T10:30:00.001+02:00

Värvid meie tööruumis
Kui ma meie värskeltremonditud tööruumi sisse astusin, põrkusin tagasi.
Kõik oli silmipimestavalt oranzh!
See värvi agressiivne toime oli kohutav.
Aga värvide toime sõltub teatavasti nii inimese iseloomust, meeleolust, ruumi otstarbest ja ka värvi hulgast.
Kogu see lugu meenus mulle seoses "Võsareporteris" nähtud ühistu oranzhi koridoriga.
Ma arvan, et igas olukorras ei ole ka positiivsel värvil positiivset mõju.

2008-02-06T09:55:00.002+02:00

Lemmiklooma kasvatamine - kaasaegne mänguasi

Mänguasi, mis naelutab lapse tundideks laua taha, et jälgida pisikese dinosauruse sündi.
Munast koorunud dinosaurus on pehme ja niiske.

Foto: Ingrid

2008-02-03T15:27:00.002+02:00

Koidikud ei ole ühesugused

1. veebruaril kell 8.21
Paari tunni pärast jõudis torm Eestimaa pinnale.

Sunrise on the 1-st of February before storm.

foto: Ingrid

2008-01-02T09:36:00.004+02:00

Meenutusi Jõuludest 2007

Esimest korda ise kuuske toomas

Aitäh, Jõuluvana! Aitäh!!!

Lasteaia jõulupidu vaadatuna koduaknast

2008-01-02T09:17:00.003+02:00

Töösse uppunud

Tuntud väljend töörügajate kohta, kuid alati ei tule seda võtta sõnasõnalt.
Siin pildil on aga kõik naturaalne: hõrgulõhnaline suhkrustunud mesi pikitud pikantsete mälestustega töörügajaist.

Ce la vie!

Foto: Ingrid
Välguga tehtud pilt tuli lihtsalt kunstipärane, muidu oli mesi kollakashall. :-)

2007-12-20T12:27:00.000+02:00

Makaroniingel

Valmistatud makaronist, mille otsas väike savist peake ja tiivad samuti makaronist. Kõik on värvitud üle valge värviga. Makaroni sisse on torgatud paberirull, millel on jõulusõnum.

Teostus: Liane
Foto: Ingrid
http://www.postimees.ee/201207/tartu_postimees/varia/302449.php

2007-12-20T10:48:00.000+02:00

Kõik pole kuld, mis hiilgab!

Nõmme Linnaosa Valitsus saatis kõrgesse ikka jõudnud vanuritele kuldse kaardi ilusate õnnesoovide ja veel ilusamate katteta lubadustega. Selle kaardi vahel oli kinkekaart, millega lubati tasuta pilet operetietendusele.
Selle kinkekaardi vastu sai Linnavalitsuse infolauast teatripileti.

Piletid olevat saanud otsa poole tunniga. Aeglasema liikumisega vanureile neid ei jätkunud.
Taas jagati kuldseid lubadusi lisaetendusele...

Hea mees, kes lubabki! :-)
Kokkuvõttes oleks olnud asi tohutult ilusam lihtsalt jõulukaardi näol, ilma selle kinkekaardita.

2007-12-19T10:37:00.001+02:00

Järelkorjajad

Tean juba lapsepõlvest peale , et pole viisakas vaagnalt viimast maiuspala võtta.
Miks siis?
Aga sellepärast, et juba aastatuhandeid tagasi oli kombeks lubada viljakoristusel mahapudenenud viljapäid endale korjata vaestel ja näljastel.

"Kui te lõikate oma maa vilja, siis ära lõika oma põlluääri sootuks, ja ära nopi üles, mida su lõikuse järelt saaks noppida!

Ära korja tühjaks oma viinamäge ja ära nopi üles oma viinamäe
varisenud marju: jäta need kehvale ja võõrale! Mina olen Issand, teie
Jumal!" (3 Mos 9,10, Piiblist)

Ja moabi naine Rutt ütles Noomile: "Lase ma lähen põllule ja nopin viljapäid selle järelt, kelle silmis ma armu leian!" (Rutt 2:2, Piiblist)

Fotod: Ingrid

2007-12-10T10:28:00.002+02:00

Tarmo mälestuseks
laulis 9. detsembril Oleviste meeskoor:

Loojangu taga särab meil hommik,
taevane Päästja ootab meid ees.
Möödas on maine päevade päevik,
loojangu taga kui päev on ees.

Loojangu taga pilvi ei ole,
torme ei tõuse, kadunud hirm.
Loojangu taga on päev nii õnnis,
loojangu taga möödas on surm.

Loojangu taga jälle võib näha
lahkunud armsaid murede ööst.
Iialgi enam me lahku ei lähe,
loojangu taga puhkame tööst.
http://www.hot.ee/netilonni/Loojangu%20taga.mp3

Robirohi, Rhinantus minor
http://www.youtube.com/watch?v=mvextPFKt5A
http://www.hot.ee/robirohi/

2007-12-07T13:12:00.002+02:00

Sinustki võib saada päkapikk

Et mitte järsult purustada laste müüte Jõuluvanast, päkapikkudest või haldjatest olen oma lastele öelnud, et päkapikud on kõik need, kes teevad kingitusi.

Fotod: Ingrid

Hea tegu versus heategu

2007-12-05T08:59:00.002+02:00

Jagades soojust pead ise põlema, kastes teisi saad ise kastetud.

Mis vahe on heal teol ja heateol?
See vahe, et heategu ei eelda vastutasu mitte mingisuguselgi kujul.
Ja see vahe, et heategu ei tehta viisakusest, vaid südame sunnil.

Heategu on isetu ja hinnata.

Foto: Ingrid

2007-12-02T16:45:00.000+02:00

Advendikontsert Jaani kirikus

Kontserdi korraldas MTÜ Noored Talendid, toetas Tallinna Linnavalitsus

Susann-Elisabeth ja muusika

Ave Kumpase laululapsed

Eugen Doga "Valss" lummas kuulajaid ja teenis marulise aplausi.
Mängivad:
Susann-Elisabeth Eessaar ja Kaarin Lehemets

Orelil soleeris Tiit Kiik
Soololaulud Jörgen Pillault
Klaveril saatis Kaarel Peäske

Foto: Ingrid
Pildid said udused, aparaadil on mingi viga külge tulnud.:-(

2007-11-30T12:40:00.004+02:00

Kui vanalt saadakse väärikaks?

Sõna "väärikus" kuulub teatavasti eetikakategooriasse ja pole seega mõõdetav suurus.
Väärikuse defineerimine on küllalt keeruline, kompleksne ja ehkki väärikus on ühelt poolt inimese sügavalt sisemine veendumus, on ta teisalt erinevates ideoloogiaruumides erinevalt lahti mõtestatud.

Väärikus on ilmselgelt seotud au mõistega, eeldab inimeste püüdu käituda oma ühiskondliku seisundi ja ea kohaselt ning ka nõudmist olla koheldud sellele vastavalt.
Väärikuses puudub inetu kadedus, õigustamata viha ja suuresõnaline enesekiitus.
Idamaade õpetuses on väärikuse mõiste toodud vast kõige selgesõnalisemalt, kus öeldakse, et väärikus on:
rahu,
kasinus,
vabadus.
Väärikas on inimene, kelles pole kurbust, kes on ära heitnud kõik kammitsad, kelles pole kibestumist mineviku pärast.

Mõte väärikusest keerleb mul juba ammu peas, kuid tean, et ma ei suuda sõnadesse panna kõike, mida tahaks.

Siinkohal kutsuks üles blogijaid kaasa mõtlema ja mõtteid avaldama.
Mõned tugipunktid:
1. Kuidas sina defineeriksid väärikust?
2. Kas väärikus on õpitav?
3. Millises vanuses hakkab ilmnema inimese väärikus?
4. Kas mõiste "väärikas vanadus" on ühiskonna poolt pealesurutud käitumisnorm pensioniikka jõudnuile? Või peaks ühiskond looma väärilised tingimused väärikaks olemiseks?
Tahaksin seda küsida nimeliselt vähemalt kümnelt, kelle arvamus mulle loeb, kuid kindlasti ootaks pikemat teemakäsitlust Ramloffilt.
Vastused ei pea olema minu kommentaariumis, võiksite teha väiksemad või suuremad sissekanded oma blogides. Teema on seda väärt, uskuge!

Foto: Ingrid

2007-11-14T10:31:00.002+02:00

Kuidas käia prügimäel nii,
et su jalad jääksid puhtaks?

Prügimägi on suur maa-ala, mida katavad haisvad lögased jäätmed.
Prügimäele inimene tavaliselt ei sattu.
Aga kui sattud, siis puhaste jalgadega sealt ei pääse.

Nii on ka kõige muu ebameeldiva ja räpasega, ka mis on verbaalne või visuaalne - see lihtsalt jääb sulle külge kui sellega kontakti sattud.

Prügi on meie elusolemise jääkprodukt ja seega vältimatu. Vältimatu aga pole prügi ladustamisviis. Selleks ongi ette nähtud prügi õigeaegne sorteerimine: väärismetall ja väljaheited, põlev materjal ja mittepõlev, elukeskkonnale kahjulik ja kahjutu.
Ja uskuge, sel viisil võivad jalad puhtaks jääda ka prügimäel.

Täpselt samal moel võime puhtaks jääda mittemateriaalses mõttes.
Ühelt poolt teostades oma mõttemaailma, verbaalse ja visuaalse väljendusviisi "prügisorteerimist", teiselt poolt vältides eriti räpaseid "verbaalseid prükkareid".
Ükskõik kui õilis nende teguviis nende endi meelest ka pole.

Foto: Ingrid

2007-11-03T14:08:00.002+02:00

Arstieetika käsiraamat

Nüüd on ta siis ilmunud!

Eessõnast:

Raske uskudagi, aga ehkki arstieetika rajajate, näiteks Hippokratese tööd sündisid üle kahe tuhande aasta tagasi, on arstiametil praeguse ajani puudunud üldkasutatav alusõppekava eetika õpetamiseks. See esimene Maailma Arstide Liidu eetikakäsiraamat püüab nimetatud tühikut täita.
...

Lisaks:
www.wma.net

Foto: Ingrid

2007-11-03T13:10:00.002+02:00

Igal päeval on oma nägu

Üsna oma koduseinte vahele aheldatuna on mu vaateväli loomulikult piiratud, kuid ma olen õppinud juurde ühe uue asja - nägema suurt maailma läbi ahtakese ava, läbi oma koduakna.
Iga uus päev on omanäoline ja ainukordne.
Mõni päev on kurb ja trööstitu,
mõni vikerkaarevärviline,
mõnel päeval väreleb õhk lõunamaiselt kuumast päikesest, mõni päev on rõhuvalt pime,
mõnel päeval lahistavad pilved nutta...

Tänane päev oli vabastavalt valge.

Ma ei tähista enam ammu-ammu oma sünnipäeva.
Päris kindlasti oli minu sündimise päev suur päev minu vanematele, sest sündisin esiklapsena.
Edasi aga hakkasid minu jaoks tiksuma minutid, tunnid, kuud ja aastad.
Millist päeva pidada neist olulisimaks?
Milline sündmus minu elus on nii oluline, et seda iga 365 päeva tagant pidulikult tähistada?
Mul on olnud elus palju väga olulisi päevi.
Täna aga mõistan, et mulle on oluline iga mulle kingitud päev.

Foto: Ingrid

Harilik nõiahammas/Lotus corniculatus

2007-10-12T09:02:00.001+02:00

Nõiahammas küll, harilik veel pealekauba, aga tema kirgas ilu rabarägastikus rõõmustab meelt.

Foto:Ingrid

2007-10-12T08:33:00.002+02:00

Sillad, millel pole
algust ega lõppu
...aga võiks ju olla!
Nii on ka vahel inimsuhetega.

Bridges without the beginning and the end.
The same is happening sometimes with relations between peoples.

Sain paar tagasisidet oma blogimõtetele.

Üks neist:

Ingrid, kas sa siis ei hooli maailmast? Või sulle ei meeldi, et keegi sinust hoolib ja sind lisas? Kas see lisamine hammustas Sind? Või meeldib Sulle viriseda lihtsalt? Kah tegevus, kui midagi targemat teha pole, respekteerida tuleb sedagi. Iga päev meist midagi arvatakse, Sa ju ise ka, ei saa seda keelata.Pigem muretseks tõesti halbade asjade pärast.

Hoolin, hoolin maailmast!
Aga ma hoolin sellest kogu tema reaalsuses, nii heas kui halvas.
Seetõttu olen ka blogisse riputanud materjale, mis rõõmustaksid mõne meelt, kuid ka materjale, mis puust ja punaselt mõned ühiskonna paised avalikustaks, sellest haisva ja peidetud mäda välja laseks.
Vahel olen oma sissekannetes andnud mõista, et sooviksin väikesti väitlust või kasvõi mõttearendust (Postimees koidikul), kuid vahel ei kannata välja isegi positiivset tähelepanu.

Ülaltoodud kommentaari nimetan aga sildade põletamiseks.
Ja ma ei hooli sellest tõesti!
Elu ei ole ainult roosat värvi.

Foto:Ingrid
Tuttuus sild Pääsküla rabas.

Tränikorjajad

2007-10-12T08:11:00.001+02:00

Võite üks kord arvata, kuidas selles korteris ahju köetakse, kuidas süüa valmistatakse ja mis teed pidi tagumisse tuppa liigutakse, kus asjad moodustavad samasuguseid peakõrgusi kuhilad.

Mulle meeldis, et seda probleemi valgustati TV dok-filmis.
Sealt jäid kõlama paar mõtet.
Esiteks see, et haiguslik on selliselt elamine siis kui pole enam ka süütunnet iseenese ees.
Teiseks küsimusele stressist vastas üks naine, et talle ei valmista stressi mitte asjadehunnikud, vaid mõte, et ta peaks neid koristama hakkama.

Foto:Ingrid

2007-10-08T14:05:00.002+02:00

Uskumatu, aga tõsi, ma tegin ise võid!

I made butter myself from cream, can you believe it!
Result: especially delicious butter and a cup of milk.

Naturaalmajandus polegi nii võimatu, nagu ma ette kujutasin. Vajalikud on vaid algmaterjalid ja vahendid, et neist enda tarbeks midagi vajalikku valmistada.

Värske kala on meie toidulaual mälestustes. Ausalt, ma ei teagi, kust Tallinnas enam värsket kala osta saab.
Lihtsat kala, odavat kala: lesta, räime.
Linnainimesena ma kalale muidugi ei lähe, seega värskekala roog jääb esialgu ära.

Piimatooteid ma süüa ei saa, seega piimahind mind eriti ei murjelda, aga võiga on küll häda käes.
Hind hinnaks, aga see määrdemaiste! Süües kleepub kurgulakke kinni. :-(

Olen ühe korra lapsepõlves näinud, kuidas taluperenaine kirnus võid tegi, muudkui loksutas ja loksutas. Nii ma siis mõtlesin, et äkki teeks proovi.

Võtsin 2 pakki 38%-list vahukoort, valasin keeratava kaanega purki ja hakkasin loksutama.
Pisipõnngi aitas loksutada.
Kulus 1 tund ja valmis ta oligi: kuldkollane, pehme, hõrgumaitseline koorevõi, keelel sulab jäägitult. Poole algsest kogusest moodustas võipiim, mis maitseb tegelikult nagu kõrge rasvasisaldusega piim.
Vot nii! Tehke järgi! :-)

Foto: Ingrid

2007-10-04T13:17:00.001+02:00

Enne lõppu

Elusloodusel on elujõu tunnuseks teatavasti see, et ta paljuneb, taasloob ennast järgmises isendis.

Kevadel annab talveunes puhanud loodus endast kõik, et elu jääks püsima: valguse poole sirutumine, pungumine, õitsemine ja vilja kandmine.
Võidukalt oma viljaga maha saanud, puhkab elusloodus oma tööst, kes igavesti, kes selleks, et enne lõppu veel kord õide puhkeda.

Inimestel on viisiks võetud aega peale viljakat elu nimetada vanaduseks ja vanadust virelemiseks.
Ja üldine arvamus on, et kõrges eas, enne lõplikku lõppu pole võimalik enam õitsemine ega viljade kandmine.
Kui ääretult kitsas nägemine!
Veel enne lõppu on võimalik õitsemine, veel enne lõppu toimub püsivalt viljade kandmine.
Need õied on vaid sootuks teistsugused, need viljad sageli hoomamatud.
Neid õisi saab näha vaid alt üles vaadates, neid mõtteid saab kuulda vaid ilma kõrvaklappideta.

Samas selleks, et tõestada noorusele oma iginoorust, pole vaja teha benjihüppeid või hüpelda tänaval kõrvaklapid peas.
Eakas inimene on end juba tõestanud. Igavene noorus temas on lihtsalt oma füüsilist vormi muutnud.

Pildil: metskannike õitsemas enne peatselt saabuvaid öökülmi
Foto: Ingrid

2007-10-04T13:04:00.002+02:00

Kuldne sügis oma piiramatute metsaandidega teeb väikemehe ahneks: tahaks kohe kõik koju tassida.

"No kui kahte plastikut ei korja, siis korjame vähemalt ühe plastiku täis!"
See käis kastanite kohta.

Aga siis veel need marjad, kõikvõimalikud seened ja siidpehme sammal, mida dekoreerivad kirevad langenud puulehed!

2007-09-26T13:19:00.001+02:00

Mure murtud
My new washing machine is a bit noisy and a new washing powder has to be found due to lot of foam with "Mayeri".

Uus tutikas pesumasin.
Lärmab natuke palju, mingit imelikku lõhna ajab välja ja pesupulber tuleb mul teine leida. "Mayeri" toodab vahtu koguses, mis pesumasinale ei sobi. Ariel, Tide, Bioest ei sobi oma intensiivse lõhna ja allergia tõttu. OMO lõhnas vist vähem, Mini Riski pesuomadusi ei tea üldse.
Seega seisab mul ees ekskursioon keemiamaailma.

Foto: Ingrid

2007-09-21T14:49:00.003+02:00

Häda ei anna häbeneda!

Sellest kaunist hõbedasest BMW-st tuli praegu välja kamp purjus noorukeid, kellest üks ei jõudnud parkimisplatsist kaugemale, pissihäda oli nii suur.
Sorr oli pikk ja tuju kohe hulga parem.
Being drunk you can lose your dignity, and pass you water wherever. The picture is taken through my window.

Foto: Ingrid

2007-09-21T14:09:00.003+02:00

Kõrgemalt näeb kaugemale,
kaugemalt näeb avaramalt.

Nokitsedes aga oma suletud maailmas, oma väikeses liikumisruumis, jäävad nägemata paljud olulised asjad ja meie maailmapilt tundub jäävat üheülbaliseks.

Igaühel pole aga tiibu kõrgemale tõusmiseks.
On's tema maailm seetõttu vaesem?
Ma arvan, et mitte. Selline inimene näeb asju lihtsalt süviti, detailides ja näeb asju, mida kõrgelt ja kaugelt ei näe.

From the height we can see farther, from far we can see wider.
But no everybody has wings to go high.
They can see things beside them, see things getting into details.

Foto: Ingrid

2007-09-19T16:38:00.003+02:00

Naiste mure
Womans trouble

Pesupesemine on peres ikka rohkem naiste töö.
15 aastat tagasi pesin ma kogu pere pesu käsitsi. Siis sain pisut jõukamaks ja ostsin pesumasina.
Puhast pesu kogunes rohkem, kui eest ära jõudsin triikida.
Eelistasin aastaid Bio-Est-i, kuid selle kvaliteet on kõvasti langenud (intensiivne lõhn ja vähene pesuvõime). Pika otsimise peale leidsin kõige vähem lõhnava ja hästipeseva pesupulbri "Mayeri".
Tema ainuke viga on liigne vaht.
Nüüd aga ütles mind ausalt teeninud ja aegajalt remondimeeste poolt putitatud pesumasin lõplikult üles.
Polnõi pankrot!
Aga et seitsme inimese pesu ei anna pikalt pesemata korjata (pesuhunnik saab liiga suureks!), siis alustasin täna pesupesemist oma vana kombe kohaselt: kirju pesu pesuseebiga käte vahel (õudne, kuidas need seebid haisevad!) ja valge pesu suures keedupotis pesupulbriga. Vahel sekka ka Fairy't, et mõningaid jonnakamaid plekke välja saada.

My washing machine is broken. I have to wash closes of my great family by hand with soap and washing powder.

Foto: Ingrid

2007-09-19T13:04:00.004+02:00

See pole lilleseade.
Neil lilledel saab olema oluline koht
mälestustes.

Flowers for memory

Foto: Ingrid

2007-09-19T10:51:00.003+02:00

Miks männid kolletavad?

Sügis?
Happevihmad?

Pilt on selgem kui seda suurendada.

Foto: Ingrid

2007-09-18T10:19:00.003+02:00

Kadunud asjad

Me oleme teatud asjadega oma elus niivõrd harjunud, et alles nende ootamatul kaotusel märkame kui olulised nad meile olid.

Some things are so common for us that we notice our need for them only then, when we have lost them.

Piltidel:
Oleviste altar ilma maalita
Altar without the picture in the Oleviste church

Viru tänava purskkaev ilma poisikesteta
Statue without the sculpture in the Viru square

Fotod: Ingrid

2007-09-16T15:47:00.002+02:00

Sügise täpiline "kleit"

The dotted "dress" of the autumn.

Foto: Ingrid

2007-09-16T15:34:00.001+02:00

Kes istub järgmisena sellel istmel?
Who is the next on this seat?

Mõelge enne kui bussis istet võtate!
Äkki te nii väga ei vajagi seda?
Think before you take your seat in the bus.
Do you really need it?

P.S. Ärge pilti suumige!
Do not zoom the picture!

Foto: Ingrid

2007-09-12T12:30:00.003+02:00

(Kiev)-Vega

Mõõdud: 8x4x2,5
Film sellesse aparaati 10x14 mm
20 kaadrit, Gost 64
Kaasas valge ja oranž filter futlaris.

Ostsin selle aparaadi 60-ndatel lisaks Smenale.
Olen kuulnud, et selle fotoaparaadi autor on tegelikult eestlane.

Pildid tulid sellega asjaarmastaja kohta arvestatavad.
Vot niisugune asi on mul koduarhiivis.
Pragused kaameraga mobiiltelefonid on umbes sama suurusega.

Foto: Ingrid

2007-09-12T10:28:00.001+02:00

Ma ostsin naelu!

Boonusena anti mulle kaasa sama suur kogus metallipuru.
Poleks ju vaja olnud, ma ei oska selle metallipuruga niikuinii midagi teha!:-)

I bought some nails. They gave me swarf too. :-)

Eesti sotsiaalpoliitika pahupool

2007-09-12T09:01:00.001+02:00

Tragöödiad
koduseinte vahel

Patient with Altzheimer
disease at home is a common problem in Estonia

Näitab pimeduses ekslejale teed
Aeg: öösel kell 2

The patient shows light through the window them who have lost the way in the middle of the night.

Istub ja vaatab televiisorit, aga küll läheks...

Belted on the sofa and watching TV, but realy wants to go...

Kui hullusärki poleks, tuleks see välja mõelda.

Strait jacket is the very needed thing, when anxiety is big.

Ja loomulikult ravimid: kloorpromaan (päeval rahutuse korral, öösel igal juhul), diazepaam (kui hakkab värisema).
And sure medicines: klorpromanum allways and diazepam, when shivering
Ja nüüd pange see olukord kahetoalisesse korterisse, kus elab kokku kuus inimest(s.h. väike laps), siis mõistate, millest on tingitud eesti inimeste depressioonid, unetused ja parempoolsete eduka elu ja majanduse mitteuskumine.
And try to imagine this situation in a flat with only 2 rooms with six person, including a little child.
Hooldaja pidavat saama 400 krooni kuus!
Väike arvutus: 30 ööpäeva, 720 töötundi, 0,55 EEK/tund, puhkuseta ja õiguseta lisatööle.

Kutsun selle peatüki all oma muresid ja kogemusi jagama inimesi, kes on samasuguse rõhuva olukorra sees.
Jagatud mure on pool muret!

Edaspidi räägin kunagi liigeshaigete probleemidest. Ka sellise haige põetusega olen tihedalt seotud.

Fotod: Ingrid

2007-09-11T07:17:00.001+02:00

Häälekandja

Igal asjal on kord algus ja igal asjal lõpp.
Blog on bloggerite häälekandja.
Selline väike, üsna oma nurgake.
Kirjutad sinna mõttekese, puistad ridade vahele südames pakitseva, võimendad või muudad värviliseks pildiga.
Miks virtuaali?
Sest tasulised häälekandjad ei suuda puhtfüüsiliselt kõigi mõtlejate ja kõigi pildistajate materjale oma piiratud mahu ja piiratud resursside tõttu avaldada.
Praeguse blog.tr uue registreerimisega tekib olukord nii nagu TV-s digikanalitega: kes maksab tellib muusika ja telekava muutub selliseks pooleldi hambutuks.
Õiglane ju!
Ma praegu ei registreeri end uude kataloogi. Jään omaette nokitsema.
Ligigi pääsen vaid neile, mis mul bookmarksis juhtusid olema.

Olge tublid edasi!

Foto: Priit&Ingrid

2007-09-04T12:41:00.002+03:00

Pole tabatud,
pole varas?

Õigus- ja õiglusnormid erinevates ühiskondades on erinevad.
Ja erinevad on nad ka erinevates usundites.
Kui üks ühiskond või religioon mõistab teatud tegude eest karistuseks kividega surnuksloopimise, siis teises ühiskonnas ja teises religioonis võidakse täpselt sama tegu hinnata kangelasteoks.

Ometi tuleb meil arvestada selle ühiskonna reeglitega, selle religiooni tõekspidamistega, milles meie oleme sündinud ja milles tahame elada.

Vargus, abielurikkumine (kristlikus kontekstis ka ligimese vara ja naise himustamine), tapmine on meie ühiskonnas hukka mõistetud.
Kuidas aga iga inimene need käsud-keelud enese jaoks tõlgendab, jääb kontrollimehhanismita üsna selle inimese enda otsustada: pole tabatud, pole süüdi.
Ja pole vahet, kas kuriteo on toime pannud kikilipslane või lindprii.
Uskudes Jumalat kui Loojat teame aga, et ainuski meie tegu pole varjul.

Kirjutasin selle sissekande viimaste päevade sündmuste põhjal, kus seadus astub jõuliselt vastu inimese väärastunud arusaamisele oma õigustest. See oli lasteporno avastamine ühiskonna teatud ringkondades tuntud inimese arvutis.
Mida ütleb varas, kes tabatakse teolt?
"Ma panin selle asja hajameelsusest kotti (tasku)!"
Mida ütleb teolt tabatud abielurikkuja?
"See pole nii nagu sa mõtled!"
Mida ütleb mõrvar, kellel taparelv alles aurab ohvri verest?
"See oli enesekaitse!"või "Mina ei tapnud, ma võtsin selle noa maast!"
Mida ütleb inimene, kelle korterist leitakse narkootikume?
"See pole minu!" või "Ma korjasin asitõendeid, et diilereid paljastada!"

Ja on veel palju igasuguseid muid hädavalesid, muinasjutuliselt usutavaid legende.
Ja kui pole tabatud, pole nagu ka süüd.
Ja kui pole süüd, siis pole ka kohtumõistmist.

P.S. Kuna eelmisel korral ei läinud postius läbi, proovin uuesti. Pildi panin teise, sest eelmine sobib ühte tulevasse konteksti paremini.
Foto: Ingrid

Joanamarile

2007-08-30T17:27:00.001+03:00

2007-08-29T15:38:00.000+03:00

Liitun Elisa kolmikpaketiga

Süda valutab, sest ei tea nende firma töökindlust.
Aastaid Elioni kliendiks olnud, lõpetan septembrist nendega lepingu, sest 549.25 on liig mis liig.
Elisa pakub kolmikpaketti. Kui mobiiltelefoni perepaketiarve on 500+ kuus, siis internett 5 megase kiirusega on tasuta.

Väike pilt minu suurest Minast

2007-08-29T15:23:00.000+03:00

Tahtsin selle profiili lisada, aga ei oska. :-(
Kui keegi õpetaks, saaksin selle siit ära kustutada.

2007-08-27T14:10:00.001+03:00

Yksik. päästekompaniilane
Käid ikka mu blogisse sisse kiikamas.
Ole sa häirekeskusest?
Või oled tuletõrjest?
Vaata, kuidas uputab!

Võiksid ju vahel paar sõnagi kribada! :-)
Mul see olemine siin blogis üsna üksildane.

2007-08-27T12:13:00.002+03:00

Elu on kui eelmäng...

Augustikuul annavad saabuva suve lõpust märku esimesed kolletavad lehed.
Selles on mingi eriline rahu.

Üsna pea saabub aga aastaaegade kulminatsioon, kogu looduse triumf - saabub valminud viljade aeg.
Väike lõpuspurt ja tubli töötegija salved on täis uudsevilja.
Ja siis on aega puhata.

Jõudes oma elutee lõpusirgele on igal inimesel võimalus teha tagasivaade eelnevale.
Oled sa sulle usaldatud seemne külvanud?
Oled sa hoolitsenud külvatud seemne eest?
On sul võimalus lõigata oma töö vilja või jääb viljakoristus nende hooleks, kes sinult teatepulga võtavad?
Oled sa rahul oma elutööga või seisad elusügisel ahastades oma sööti jäetud põllu serval?

2007-08-24T12:21:00.001+03:00

Traditsiooniline heeringas ehk kuidas tõsta söögiisu

Kui paljudel on probleemi ülekaaluga, siis mõned ( nende hulgas ka mina) üritavad kaalus pisut juurde võtta.
Kuna olen üldiselt närbi söögiisuga ja söögivalmistamise protseduur mulle seetõttu ei meeldi, siis otsustasin alustada valmistoidust ja selle serveerimisest endale.
Avastasin kõigepealt Leedus toodetud heeringafilee.
Mmmmmm!
Kuumad kartulid, värske sibul ja paksult hapukoort - keele viib alla!
Imelik, et ma varem sellist hõrgutist polnud märganud!

2007-08-23T13:20:00.002+03:00

Sadamarahu või rahusadam?

Kui ulgumerel tunde hulpinud laev saabub sadamasse, tormavad külalisreisijad turgutust saama sadamakõrtsidesse, ööklubidesse ja hotellidesse.
Kogu selle möllu keskel seisab aga üks väike kirik, mille omanikud oma kulu ja kirjadega kauniks rahupaigaks putitasid.
Sinna huvireisijad suunda ei võta.
Või eksin?
Ega ma teagi, kas see kirikuke igal kellaajal külalistele avatud on.
Aga mul on sellest majast mälestused. Mälestused ajast, mil ta veel räämas oli ja kui seal peale pikki aastakümneid jälle vaimulik muusika ja kõned kõlasid.

2007-08-22T14:22:00.002+03:00

Küsimus

Kuidas teha sissekanne nii, et ta oleks võrdselt korrektne vaatamiseks nii Firefoxiga kui I-Exploreriga?
Praegu on minu sissekanded, mida Firefoxis tegin Exploreris nii kiivas kui üldse saab. Piltide pealkirjad pole kohakuti või ekslevad üksikuna kusagil valgel foonil.
Avastasin selle ühe blogija ütlemise peale.:-((

2007-08-21T15:26:00.001+03:00

Vaikivad telefonid

Kui sageli oleme olukorras, kus telefonitoru tõstmine nõuab väga suurt jõudu...või ta jääbki tõstmata.
Põhjuseks on sel juhul loomulikult raskused otsustamisel:
kokkusaamise leppimine, andestuse palumine, töökoha otsimine, arupärimine, "Ei!" ütlemine ja palju, palju muud.
On õige, et olulisemad asjad tuleb rääkida inimestega silmast-silma, kuid osa asju saab ära korraldada ka telefonil.
Kui vaid suudaks toru tõsta.
Sissekande tegin sellepärast, et olen ise praegu selle raskusega silmitsi. On nimelt asutus, millel on pakkuda hulga töökohti, millega tuleksin toime, kuid ma ei suuda telefonitoru tõsta. Ühelt poolt olen kodus väga-väga hõivatud, teiselt poolt olen juba harjunud vabadusega, mida pakub pisuke pension. Asutus aga vaevleb tööjõupuuduses.

Copy paste - Dominik Klenk

2007-08-19T20:15:00.001+03:00

Sõnatu revolutsioon (Dominik Klenk, tõlge Ermo Jürma)

On suva, kas mees või naine, kuna põhimõttelisi erinevusi peaaegu polegi. Sugu on vahetatav. See, mis 70- ja 80aastatel lähtus naiste suuremate õiguste mõttekast küsimusest, on vahepeal ideoloogiaks saanud: ühiskondlikku meeste ja naiste ebavõrdset kohtlemist tahetakse uuemal ajal ületada selle kaudu, et põhimõtteliselt kaotada kõik erinevused mees- ja naissoolisuse vahel. Seda ideoloogiat nimetatakse „Gender-Mainstreaming“. Kes seda kõrvaliseks nähtuseks peab, alahindab, kui kaugele see ideoloogia on juba kõrgkoolidesse, poliitikasse ja isegi (saksa) Evangeelsesse Kirikusse tunginud. EL-u ametkonnad ja Saksa Liidukantselei on endale võtnud kohustuse oma projekte Gender-Mainstreaming vaimus kujundada. Saksa Perekonnaministeerium finantseerib Berliinis „Genderkompetenz-Zentrumit“. Ja näiteks, Saksa Evangeelne Noorus Rheinimaal, otsustas oma eelmise aasta konverentsil oma haridustööd tulevikus mõõta „Gender-Mainstreaming“ pinnalt.

Oma soo määramisel on otsustav see, kuidas sa ennast tunned

Peaaegu hääletult ja eduga on ideoloogid nii teaduses kui ka poliitikas etableerinud oma kontseptsiooni, mille kohaselt tulevikus pole enam määrav bioloogiline sugu (ingl. sex), vaid ainult veel sotsiaalne, õpitud sugu (ingl. gender) – sellel pole bioloogiaga mingit pistmist. Oma soo määramisel on otsustav veel vaid see, kuidas sa ennast tunned. Gender-Mainstreamingu poliitilise programmi, mida tahetakse meile ette seada, eesmärk on kaotada traditsiooniline mehe ja naise soovahe.

Kui „tema“ (Er) on „temakene“ (Sie)

... toob irriteerivad igapäevanäiteid, kus samasoolised paarid saksa argielus teineteist kõnetavad: ühe pöördumine on „Er“, teisel „Sie“... need viitavad suuremale taustale, uuele reaalsusele, millega meil tuleb tegemist. Me võiksime seda sugude-segaduseks nimetada või hiilivaks reaalsusekaotuseks või rünnakuks Jumala loomiskorraldusele – või lihtsalt nn Gender-Mainstreaming ühiskondlikuks tagajärjeks.

Kas sugu on defineerimatu?

Gender-Mainstreaming nõudmiste aluseks on väide, igasugune sooline käitumine on vaid õpitud. Meessoolisus ja naissoolisus on vaid psüühilise ja kultuurilise omandamise tulemus. Radikaalse feminismi eelkäija Simone de Beauvoir (1908-1986) lause, et naisena ei sünnita, vaid naiseks tehakse, peab nüüd vastupidiselt mõjule pääsema ja poliitiliselt ellu rakendatama. Igaüks peab tulevikus vastavalt oma subjektiivsetele tundmustele määrama, kas ta on er või sie, mees või naine. Berliini Humboldt-Ülikooli uurimisasutuse „Gen-derkompetenzZentrumi“ kodulehel oli 10. augustil lugeda: „Inimene sünnib bioloogiliste tundemärkidega, mis asuvad meessoolise ja naissoolise spektri vahepeal“. See tähendab, et ei ole ühtki bioloogilist alust, mille põhjal fikseerida kellegi sugu. Vastupidi, primaarsed ja sekundaarsed sootunnused on individuaalsed, erinevate bioloogiliste ja psüühiliste faktorite väljendused.

Ei meeste ja naiste WC-dele!

Vahepeal on gender-ideoloogide poolt ülikoolide juures arendatud ja õpetatud mudeleid, kus eristatakse viit sugu kahe bioloogilise asemel. Teised lobbygrupid samast keskkonnast jälle esindavad arusaama, et igaühel on oma sugu. Lõpuni mõeldes tähendab see, et maa peal on üle 6 miljardi soo. Kuid alati on taotlus üks, et „kahesoolise maatriksi“ diktaat tuleb kaotada. EL-u ametkondade ja Saksa valitsuse eesmärk on kujundada oma projekte Gender-Mainstreaming vaimus avalikus teenistuses, hariduselus, ärielus ja paljudes saksa maakirikutes. Nii hiilib sellele kontseptsioonile omane vaade soole sõnatult, aga järjekindlalt parlamendist lasteaiani.

Mida kõike juba praktiseeritakse

Mitmeid konkreetseid mõjusid saab selgitada silmatorkavate näidetega:

• Et lapsed ja noored ei saaks oma soolise identiteedi arendamisel ühiskondlike etteantuste kaudu enneaegselt mõjustatud, on näiteks Oaklandis (USA) ja Norra lõunaosas Kristiansandis esimestes põhikoolides viidud sisse ühistoaletid „unisex bathrooms“.

• Hamburgi Ülikoolis oli juba 1999. a. ja seejärel „queer-studies“ („homo-loengud“) ringloengud. Selle loengu väljakuulutatud eesmärk oli „kahesoolise korra destabiliseerimine“. Seal tehti „sugude paljundamise“ raames eeltööd, et kaotada ametlikest dokumentidest kategooria „sugu“.

• Sama ülikooli meditsiiniteaduskonnas töödeldakse praegu üht 13aastast normaalset poissi naishormoonidega, kuna ta tahab ilmtingimata tüdrukuna elada.

• Berliinis ja Brüsselis nõuavad Gender-Mainstreaming esindajad parlamendisaadikutelt, et nad kaotaksid seni nõutud juriidilise soo kategooria. „Enesemääratlemisõigusest“ peab tulevikus piisama, et teostada ametlikes dokumentides soo ja eesnime muutmist.

• Saksa Võrdsustamisseadus on samm, mis tunnustab õiguslikult teisi „identiteete“ (homoseksuaalid, transseksuaalid jne) ja annab neile õigused. Seega loobutakse polaarsest soospektrist (mees-naine) ja laiendatakse seda suvaliselt.

• Läti kinnitas detsembris 2005 oma põhiseaduses abielu kui eksklusiivse suhte vaid mehe ja naise vahel. Nüüd ähvardab EL neid ja teisi maid, kes ei omista homo-abieludele samu õiguslikke raame, finantspiirangutega.

„Ta lõi tema meheks ja naiseks”

Sugu – kas mees või naine – oleks niisiis veel vaid inimese peas. Siin võiks kasutada sõna „segi-läinud“. Vahest mõeldakse selles liikumises aga radikaalse lõpuni see, mida ajavaim juba ammu kannab: kui vaba, individuaalne valik on kõrgeim jumal, kes tohib siis piirata teise õigust leiutada iseennast ja oma sugu igal päeval uuesti?

Ka vaimulikust vaatenurgast näib selle liikumise suund olevat edukas. 20. sajandil on „Gott-ist-tot“-jõud teinud autonoomse indiviidi edukalt mõtlemise keskuseks. Jumalakauge ja autarkiline inimene peaks ise oma identideedi looma ja teostama. Arvatakse, et vana „haavamise“ jäljed, nagu sõltutaks Loojast, on viimaks kõrvaldatud. Mis aga veel alles jäi, oli iga indiviidi kummutamata sõltuvus soost. Kuid just mehe ja naise polaarsuses on ju kehastunud inimese Jumalale viitav jumalanäolisus. Kaotada see jälg, kõrvaldada jumalanäolisus kahesoolisuse kaotamisega, näib olevat vaid järjekindel samm.

„Ema“ muutub mõttetuks sõnaks

Võimuvõitlus sugude vahel tuleb lõpetada sooidentideedi uue formuleerimisega. Sugude ebavõrdsuse valu sünnitab sugude võrdsuse hulluse. Võrdsus pole siin aga enam loomisjärgselt polaarne ja teineteist täiendav, vaid teatud mõttes abstraktselt sootu. Lähemal süüvimisel ilmneb, et selles on vähem võitlust naiste õiguste eest, aga pigem hüljatakse selles sügav naiselikkus ja kõik mis seondub emalikkuse kui sünnitajaga.
See pole ühendatav mehelike „valitseja-voorustega“, milleks on peetud tugevust, võimu, sõltumatust. Selle ideoloogia järgi ei tohi tugev ja sõltumatu sünnitada – sõna „ema“ on muutunud mõttetuks.

Olla inimene on alati tähendanud meheks või naiseks olemist. Antropoloogiliselt vaadates on selline sooline eristamine tsentraalne viide sellele, et igaüks on sõltuv kellestki teisest – viimaks kellestki hoopis teistsugusest, Jumalast. Kahesoolisuse kogemine on niisiis „kogu transtsendentsuse ürgpilt“ (Peter Henrici, 1928. a. sündinud katoliku teoloog).

Mis peaks nüüd tegema

Mis tuleks teha, et hiiliv revolutsioon ei saaks lihtsalt „meie peade maakaarte“ – loodut, nagu Jumal seda nägi – ümber kirjutada? Kõigepealt on tähtis gender-aktivistide kõverpeegel läbi näha. Kus me iial nende nõudeid kohtame, kas koolis, kirikus, ühiskondlikus või poliitilises kontekstis, tuleb olla valvel, pärida aru ja võtta selgeid seisukohti. Meie lapsed pole väärastunud ideoloogiate katsepõld. Kultuur põhineb mehe ja naise loomiskohasel pingeväljal, mitte selle pinge kaotamises „multi-sexismi“ kaudu. Võib olla mõttekas ja kohane, kui me anname oma valimisringkonna poliitikutele selge isikliku signaali ja julgustame neid sel teemal võtma selgeid seisukohti.

Raskeim samm

Kõige lähem ja raskem samm seisneb selles, kuidas arendada argielus vastastikuse austamise kultuuri. Lasta ennast meestena naiste poolt – ja vastupidi – täiendada ja korrigeerida, andestada, usaldada ja armastada ning teineteist tõsiselt võtta. Nii töötame me väga konkreetselt sugudevahelise harmoonia nimel ja austame oma Loojat.

Hea ja lootusrikka vastukaalu gender-programmi absurdsustele moodustavad elavad kogemused, mida mehed ja naised - näiteks „purunenud“ abielupaarid, hingeliselt haavatud inimesed, kunagised homoseksuaalid – on saanud ja kuidas nad on leidnud Jumalas endale lahenduse. Nende tunnistustele võiks pöörata kristlikel üritustel ja publikatsioonides palju suuremat tähelepanu, sest selle kaudu võetakse selge seisukoht, millega toetutakse piibellikule inimese- ja maailmapildile.

Kristlased, ärge muganduge

Üle kõige aga annab Piibli sõnum keskse orienteerumisraami sellest, kus on lootus. Mõeldes Rooma kirjas 12:2 kirjutatule, saab gender-perspektiivi ees Pauluse manitsus uue aktuaalsuse. „Me syschematizeste!“ tähendab: ärge laske end skeemi panna, ärge sobituge selle maailmaajastu skeemi! Jääge originaaliks! Jääge meheks ja naiseks! Arendage hoolsalt välja oma elu väärikus ja loomisjärgne saladus. Jääge ärksaks ja muutke oma mõtlemist – õppige piibellikult mõtlema!

Jumal kehtestab end

Gender-küsimus puudutab meie inimelu põhialuseid. Jõuga esitab ta küsimusi kultuurile, mis peab kõike tehtavaks ja väljavahetatavaks. Meie aja Euroopas on valdavaks viljatuse vaim. Kindlasti tasub seepärast jälle vastutuskandjatel üheskoos paluda selgust ja tarkust oma mõtlemistes ja tegudes. „Vale teel ei ole edu“, on targad pead juba enne öelnud. „Armastuse ees pole mingit sammu tagasi“, kinnitame me teadmises, et viimaks on armastus tugevam kui vale ja surm. Jumala päästeplaan meiega teostub, aga vale mõtlemise tagajärjed võivad paar põlvkonda suurt kahju teha.

"Teekäija" 2007, nr.4

http://www.ekklesia.ee/index.php?s=1016

Igal päeval on oma nägu

2007-08-13T10:23:00.001+03:00

Lämbe suveöö rahu tähistaevas sirava kuusirbiga asendub ootamatult äikesetormiga järgmise päeva koidikul.

Igal päeval on oma nägu

Igal päeval on omad rõõmud ja omad mured.
Pole olemas stabiilset seisundit absoluutses mõttes ja seetõttu ei ole meie püüd muuta iga olukord stabiilseks, alati õigustatud.
Iga stabiilsust saab vaadata vaid millegi suhtes.

Ramloff ütles:
"Üldreegel on see, et stabiilseid süsteeme pole mõtet ravida, sest stabiilse süsteemi muutmiseks kulub
ebaproportsionaalselt palju aega ja energiat ning ka tulemused on küsitavad."

Õige!
Stabiilselt halva seisundi ravi on enam kui küsitav või igatahes väga raskesti teostatav. Seetõttu muudetakse meditsiinis üsna sageli seisund ebastabiilseks ja alles siis alustatakse agressivse raviga.
Sama lugu on meie igapäevase mõtlemisega, meie kivistunud seisukohtadega, ebaadekvaatse stoilise rahuga, mida ei anna lihtvahenditega üheski suunas nihutada ja milles isegi kaifitakse oma pahesid
Siin on vaja üht emotsionaalset raputust, valgustust, äratust või kuidas keegi seda nimetab.

Minu sõnumi mõte on selles, et mitte alati ei tohi me lasta end eksitada stabiilsest seisundist, mis võib meid tegelikult oma näilise stabiilsuse varjus seespidiselt laostamas või meie ihu destrueerimas olla.

2007-08-09T08:47:00.002+03:00

See põlatud vene keel
&
ajakirjanikud-
telereporterid

Eilne "Suvereporter" Kanal 2-s.
Uudis: kanakull ajas kaupluses oma lõunasööki (tuvi) taga.
Uudistemaiad telereporterid usutlevad vene rahvusest müüjannat, et kuidas ja kas ja mis?

Müüjatar rääkis sündmusest emotsionaalselt ja rahuldavas eesti keeles , nagu teeninduses töötajailt seadusega nõutakse.

"Ta (kanakull) oli šokis ja lendas igal pool ja nii palju oli...perja...?...(vaatab küsivalt reporterile otsa)
Vaikus...
Perja...?...
Vaikus...
Piinlikult pikk vaikus...
Müüjatar tõuseb oma kassa tagant ja läheb kelleltki kolleegilt küsima.
Tagasi tulles ohkab kergendatult:" Palju sulgi!"
Telereporter ohkab ka kergendatult:
"Ah-jaa! Sulgi!!"

Et milliseid keeli me siis oma kodumaal osata võiksime/peaksime/suvatseksime?
Prantsuse?
Jaapani?
Soome?

Foto: Ingrid

Milleks pean blogi ja keda loen/vaatan

2007-07-25T09:27:00.001+03:00

Aastaid tagasi oli mul ülemaailmne kirjavahetus. Selline suhtlemisvorm oli siis väga moes.
Rääkisime üldistest asjadest, sest välismaale saadetavad kirjad loeti nõukaajal kõik läbi.
Vahepealsetel aastatel hõivasid mu aja ja energia õppimised, töö ja lastekasvatamine.
Internetisuhtluse avastasin koos arvutite tulekuga.
See oli karm värk, sellest sai sõltuvus.
Kommentaariumid, foorumid, leidmised ja kaotamised.

Kuna ma arvutiõpetust saanud pole, kodulehte või foorumit teha ei oska, siis oli blogger.comi võimalus lihtsaim viis midagi oma äranägemise järgi teha.
Avanes võimalus oma mõtteid välja öelda omal viisil. Ja soovi korral esitada oma arvamus nii, et sellele ei saanud ei takka kiita, ega maha laita, see oli sissekanne ilma kommenteerimisvõimaluseta.
Et mul pole annet pikkadeks sisukateks sõnavõttudeks ja keerulisteks aruteludeks (kommentaarides olen kahjuks liigagi paljusõnaline), siis olen oma mõtted esitanud enamasti maksimaalselt kontsentreerituna ja suure osa minu sõnumist olen paigutanud piltidesse.
Minu blog ei ole fotoblog. Fotod minu sissekannete juures pole juhuslikud (üksikud erandid välja arvatud), vaid pealkirja ja pildiga edasi antud mõte, sõnum, hetkel valitsev meeleolu, ühiskonna valupunktide ja probleemide tõstatamine, minu ja teiste elu.
Mul on peale üldblogi ka mõned kindla teemaga blogid, mida loevad need, keda just vastav teema huvitab.
Milliseid blogisid loen ja vaatan?
Esiteks ei oska ma selles blogikujunduses blogrolli peale panna, teiseks ei oska ma teha hüperlinki ja nii olen ma üldiselt vältinud kedagi esile toomast või kellelegi viitamast.
Loen aga loomulikult blogisid, kus autori mõttelaad on pisutki sarnane minu omaga ja neid, kes ei rutta esimesel võimalusel netikaklustesse, loen mõtteid ja kommentaariarutlusi elust, minule mõistetavatest ja vastuvõetavatest probleemidest, ühiskonnast. Kommentaarides olen sõna võtnud, aga püüan end kõvasti tagasi hoida, sest päris ilmselgelt jääb mul puudu suhtlemisoskusest.
Poolitikat, roppust ja usuvastaseid autoreid ei loe.
Vaatan erinevaid fotoblogisid, otsides neist autori emotsiooni pildistamise hetkel ja nettiriputamise hetkel. Ei esitata vaatajale ju suvalisi pilte, vaid alati tehakse mingi valik, pildieelistus.

P.S. Pilt on tehtud Tallinna Loomaias

2007-07-25T09:13:00.002+03:00

Võitlus
hommiku-
söögiga

See probleem on tuttav neile, kelle laps söömise asemel songib toidus ja kelle üks toidukord venib sageli tunni ja enama pikkuseks.
Lapse näljutamine (toidu äravõtmine järgmise toidukorrani) aitab, kuid mitte alati.
Üks vahend lapse söögiisu tõstmiseks
on vahvalt kujundatud toidunõud.
Riia portselanile maalis pilte ka meie Kunstifondi kombinaat.
Aastate kulgedes muutuvad teemad laste toidunõudel. Mälestuseks oma esimeselt Soomereisilt tõin meie pere närbi isuga põnnile Ervinile kruusi Muumipere pildiga.

2007-07-24T08:48:00.001+03:00

Postimees & päikesetõus
The Morning Post in the Sunrise
24.07.07, k.04.35

Millistest allikatest me oma uudised ja uued teadmised ammutame?

Mis kell algab kellelgi päev?

Kelle jaoks on päikesetõus magamamineku aeg?

Kas hommik on õhtust targem?

Soome üllatas

2007-07-16T17:38:00.002+03:00

Puhutko suomea?

Tabatud varas

Tantsivad

Jäätisekiosk

Õhtu sadamas

Minu esimene reis Soome kummutas kogu minu senise ettekujutuse soomlastest väga positiivses suunas.

Helsingi linn üllatas oma suurte majadega ja jalgrataste rohkusega. Üllatas see, et suur osa kauplusi olid laupäeval suletud. Üllatas, et tänavad olid arvatust räpasemad. Üllatas see, et Hesburgeri ja Mac Donaldsi söögikohad olid oma kolisevate plastiktoolide ja betoonseintega nagu vene raudteejaamad. Kallimates söögikohtades me ei käinud.

Tore reis oli!

Esimesed muljed Soomest

2007-07-16T17:00:00.001+03:00

Maaliline vaatepilt sissesõidul sadamasse

Väga palju suuri maju

Juveelikauplused ja politsei

Kerjusnaine lapsega

Jalgarattad.
Väga palju jalgrattaid!

Alma mater

2007-07-13T10:34:00.002+03:00

Õitsev puu

Alma mater

Ei mahu pildile ära

Loobivad krokodille müntidega
(seljale on jäänud üks münt pidama).

2007-07-13T09:41:00.002+03:00

Mille nimel tasub mitu tundi sõnakuulelik laps olla?

2007-07-09T12:30:00.001+03:00

Otsitakse kihlasõrmust väga erilisele tütarlapsele

Soovitage parimat juveeliäri!

2007-07-09T09:24:00.002+03:00

Vaata hinda!
Roheline banaan

Niimoodi ühekaupa teda müüdigi.
Delikatess, millega ei oska ega julge midagi peale hakata.

Lisaks.

Kuna ma kusagilt oma küsimusele rohelise banaani ja tema hinna kohta vastust ei saanud, otsustasin täna, s.o. 10. juulil selle banaani, mis maksis rohkem kui kilo kollaseid banaane, lahti lõigata ja ära degusteerida.
Meeldivat lõhna tal polnud.
Lõikasin õhukese seibi (ei tea, palju see seib maksis?) ja pistsin suhu.
Puine ja mõrkjas, isegi pisut soolane tundus. Seega toorelt absoluutselt mittesöödav.
Lõikasin teise seibi ja praadisin võis kuldpruuniks.
Nüüd oli banaanilõik hõrgulõhnaline, pehme ja maitsev. Mõrkjas maitse täielikult kadunud. Pisut meenutas kartulimaitset. Polnud vaja lisada ei soola ega suhkrut.

Minu arvamus: võis praetud roheline banaan sobib gurmaani lauale.

2007-07-08T19:36:00.002+03:00

Raha võim on nagu vähkkasvaja

Eelpool kirjutasin, kuidas sellel kohal pommitabamuse saanud maja varemeid lammutati.
60 aastat on Muinsuskaitse suutnud vanalinna säästa uusehitiste eest. Nüüd aga on tema vastupanu murtud.
Uusehitised vanas hansalinnas on nagu vähkkasvaja, mille algkoldeks on kellegi raske rahakott ja mis hakkas oma siirdeid levitama Maakri tänavalt sadamani, sadamast Piritani, Viru väljakult Viru tänavani ja nüüd on jõudnud juba linna südameni - Apteegi tänavani, kus sai katuse alla uus hotell.

2007-07-08T19:27:00.002+03:00

"Keskaja turg" 8. juulil 2007 Tallinnas

"Tants" pesakasti ümber jätkub

2007-07-07T05:39:00.002+03:00

Oravapoeg pesakasti uudistamas.

Tuvipoeg tuviemalt süüa nurumas.

Laulupeo rongkäik ja selle turvamine

2007-07-06T14:23:00.002+03:00

2007-07-05T10:45:00.002+03:00

Ettevaatust! Ära talla maasikaid!

Linnalapse maasikamets

Kui oled avastanud platsikese, mis punetab maasikaist, tuleb korjamist alustada servast, et neid väheseidki maasikaid ära ei tallaks.

2007-07-05T10:17:00.002+03:00

Kimbuke lõhnavaid uibulehti

2007-06-26T05:12:00.000+03:00

Ise küsin, ise vastan

Vastuse oma eelmisele küsimusele Venetsueela kohta leidsin tänasest meediast.

Postimees, 25.juuni: http://www.postimees.ee/250607/esileht/valisuudised/268560.php
"Chavez käskis Venezuela sõduritel sõjaks valmis olla"

Seal on sotsialistlik valitsus, kes kavatseb imperialismi vastu astuda sõjaga ja on äsja ostnud hunniku sõjatehnikat Venemaalt.
Selle eelmise sissekande panin üles selleks, et on meiegi kodumaal aegu, kus loodame, et keegi valgustaks meie asja ka laias maailmas.
Nii ka see blogipidaja Venetsueelast kirjutas, et kes veel enam nende praegust olukorda paremini mõistaks kui mitte Eesti. Ta võtaks meelsasti kontakti mõne inimesega poliitika teemadel. No mina see inimene olla ei saa. Äkki leidub keegi, keda huvitaksid poliitilised kontaktid Venetsueelaga?

Ta teab Eestit!
Aga mida teame meie Venetsueelast?

2007-06-23T17:22:00.001+03:00

Venetsueela. Venezuela's hope
http://theletterisback.blogspot.com/

Hispaania keelt ma ei mõista, aga piltidest saan aru.
Minu teadmised poliitikast on nullilähedased.
Kas keegi oskab paari sõnaga öelda, mis seal Venetsueelas toimub?

Pildil: 1.juuni, k.03.19 - Tallinnas koidab päev

2007-06-22T13:16:00.000+03:00

Tavainimene, nuta,
sest augustikuust pead sa öise joomise lõpetama!

EPL-s väidab alkoholitootja Cardo Remmel, et "“See on üsna äraarvamatu ja eks elu edaspidi näitab. Pigem on tegu lihtsalt tavainimese kiusamisega, kes peab nüüd üsna arusaamatul põhjusel hakkama oma harjumusi muutma,” ...
Lisaks on meedias sõnavõtte ka alkoholi tarbijate endi poolt ja nende poolt, kes alkoholi laastavat mõju ühiskonnas enim näevad.

Remmelil on tegelikult õigus - tavainimene on suur alkoholisõber.
Seda elustiili õpetatakse peredes ja ka väljaspool kodu juba väikelastele.

Olin 20-aastane, kui tööl, sünnipäevalauas, tegi minu otsene ülemus seltskonnale ettepaneku, et mind kinni hoitaks ja vägisi alkohol suhu valataks. Kõik naersid ja mind päästis vaid see, et üks pisut suurem ülemus ütles, et nii ei sobi.
Ülikoolis väitsid mu kursusekaaslased, et ilma alkoholita pole lõbu õige lõbu.
Hiljem aga nägin, et nn. tavainimene ei tulegi ilma alkoholita toime. Sa pead olema pidevalt "laksu all", et elu üldse elamisväärne võiks olla.
Alkoholi tarbimine on saanud lausa prestiiži küsimuseks, kaine inimene tundub "tavainimeste" seas kiiksuga erandina.

Õigus on neil, kes ütlevad, et alkoholi keelamisest üksi pole kasu. Oluline on ühiskonna tauniv suhtumine praegu legaalsesse narkootikumi - alkoholi.
Valesti arvavad aga need, kes oletavad, et alkoholi müügi keeluga ostetakse kokku rohkem alkoholi ja probleem muutub veel hullemaks. Julgen väita, et suures koguses alkoholi kokku ostma hakkavad need, kes tarbivad seda niigi üle keskmise. Hüsteeria oma ootamatult tühja baarikapi pärast on haaranud neid, kel on kombeks oma baarikapp regulaarselt tühjaks juua.

Alkohol on meelemürk, mis on mõeldud meie meelte hägustamiseks ja tulla siin hirmutama toidukaupluste sulgemisega on puhas labane santaaž.
Miks näiteks ei võiks alkoholi kui kemikaali müüa rauakauplustes?
Tehnilist piiritust ju müüakse seal!

Avaliku elu tegelane ja tema eraelu

2007-06-18T09:07:00.002+03:00

See küsimus on olnud päevakorral alates demokraatia mõiste tekkimisest ühiskonnas.
Varem, ainuvõimu ja totalitaarühiskonna tingimustes ei tohtinud sa isegi mõelda, et ülik peab käituma nagu tavainimene, et talle kehtivad samad moraali-, etiika- ja ideoloogianormid, et ta peab oma käitumise ja kuritegude eest vastutama.
Eks see reegel kehtib suures osas tänapäevalgi:" Mis Jupiterile lubatud, pole härjale lubatud."

See on võim, mis lubab teatud osal inimestest käituda vastupidiselt ühiskonnas valitsevatele õigus- ja õiglusnormidele.
Teine kõikelubav vahend on raha.
Kui aga need kaks võimalust koos eksisteerivad, siis tekibki olukord, kus seadused tehakse teadlikult vaid lihtrahva, pööbli jaoks ja kus iga seadust saab tõlgendada subjektiivselt, vastavalt tugevama huvidele.

Kes on siis see avaliku elu tegelane, kellelt me ootame kõrgemat moorali, kõrgemat eetikat, isegi esteetikat? Ja miks me neilt ootame, aga iseendile eksimusi lubame?
Ajakirjanik? Arst? Jurist? Linnapea? Minister? Poliitik? Politseinik? Õpetaja?
Või bussijuht, müüja, näitleja (ka muusik)?
Millised on need omadused või nõuded, mida enda esindajale riigis esitame?

Kas nimetatud (ja nimetamata) elukutsete esindajad peaksid:
olema kristalselt ausad nii eraelus kui teenistuses
olema karsklased, mõõdukad alkoholitarbijad
olema hea füüsilise ja vaimse(!) tervisega
olema laitmatus abielus ja soovitavalt 3+ lapsega peres
olema isloomult tasakaalukad ja mõistvad suhtlejad
olema veendnud materialistid ja usuvastased või on vabadus olla ka veendunud usklik

Või tohib avaliku elu esindaja oma eraelus olla:
manipulaator
kasuahne
joodik ja roolijoodik
füüsiliselt kidur ja vaimselt ebastabiilne(F0,...)
liiderlik
mitmekordselt abielus või hoopis abielulepinguta
suhtluses inimestega autoritaarne ja agressiivne
füüsiliselt vägivaldne

Igapäevaelus toimib tegelikult viimane, kõikelubatavuse variant.
Olen ma piiratud silmaringiga ja kitsarinnaline, et mulle see ei meeldi?
Ilmselt siis olen, aga ma jään oma arvamuse juurde: ma tahan, et seadused oleksid objektiivselt tõlgendatavad ja et kõik oleksid seaduste ees võrdsed. Ja seda eeldaksin, et inimene, kes on võtnud endale vastustuse riigi ja rahva asja ajada, peab olema keskmisest inimesest laitmatum eraelus.

Foto: Priit

2007-06-17T20:36:00.002+03:00

Tulekahju meie kodu keldris algas täna pisut peale kella 19-t.

Põhjus pole veel teada, arvatavalt seal maganud purjus mehe süül. :-(
Maha olevat murtud kõik keldrilukud.
Elanikke veel keldrisse oma bokse üle vaatama ei lubata.

Lisa.
Eile õhtul olid maja ees politseinikud kuni ööhämaruse saabumiseni.
Hommikul võtsin taskulambi ja läksin keldrit üle vaatama. Nii minu kui enamiku teiste keldribokside lukud olid lõhutud ja keldritesse sisse murtud. Et ma keldris varaste tõttu juba ammu peale kolu midagi ei hoia, siis ei oska öelda, millal sissemurdmine on toimunud ja kas mõni kolu ära ka viidud.

2007-06-15T10:02:00.002+03:00

Lenini pildi all

Olen kunagi netis rusikat vastu rinda tagudes kinnitanud, et mind pole kunagi pildistatud Lenini pildi all.
Selgub, et on!

See on sõjajärgse aja esimese põlvkonna laps, kes loeb 1953-nda aasta koolinääripeol luuletust, jalas riigi poolt vaeste perede lastele kingitud "tanksaapad", juuksed kenasti poisipeasoenguks lõigatud ja peas punane tutt.

Sellel aastal astus osa meie klassi õpilastest pioneeriks, mina mitte.

1952-1955

2007-06-14T13:22:00.002+03:00

Pühavaimu tänaval, mille nimi vene valitsuse ajal muudeti vahepeal Säde (Iskra!) tänavaks, oli kool nimetusega Tallinna 13. Mittetäielik algkool (4-klassiline kool). Mis selles majas enne sõda oli, seda ma ei tea.
1952. aastal, kui ma kooliteed alutasin, oli see veel tütarlaste kool. Poisslaste kool oli minu teada Kloostri tänaval.
I klassi aknad olid all vasakult esimesed, tillukese vetsuakna kõrval. Klassis olid pingid klappsahtlite ja tindipotiga, mis asus kahe pliiatsite süvendi vahel.
I klassis teisel poolaastal hakati meile õpetama vene keelt: PAUK, AIST jne.
Klassi tagaseinas oli raamatukapp lasteraamatutega. Tundide vaheajad kasutasin ma raamatute lugemiseks. Suurel vaheajal lugesin läbi paar raamatut, kolmandat õpetaja enam ei andnud, ütles, et pean puhkama.
II klassi aknad olid vaatega hoovi. Hoov oli ümbritsetud pommitusjärgseist varemeist. Nii tunni ajal kui vahetundidel jälgisime aknast, kuidas veoauto neid varemeid jämeda trossiga maha tõmbas. Soojade ilmadega saime vahetunni ajal hoovis mängida. Seda aega kasutasime ka varemetes kolamiseks.
III klassis kaotati ära tütarlaste ja poiste koolid ja meie klassist sai segaklass.
1955. aastal algkool selles majas suleti. Lapsed saadeti rajoonijärgsetesse koolidesse.
Sama aasta sügisest, uues koolis tuli poole aasta pealt seadus, et poisid ja tüdrukud peavad olema pinginaabriteks ja vastavalt sellele seadusele meid siis ka "paaridesse" pandi. See seadus aga kehtis millegipärast lühikest aega.
Praegu tegutseb selles Pühavaimu tänava koolihoones EELK Usuteaduse Instituut.
2006. aastal ehitati koolihoovi varemete asemel mingi maja, mille stiil ei vasta küll vanalinna arhitektuurile, kuid päris vastuvõetamatu ka ei tundu olevat. Seda on näha Saia kangi all oleva välikohviku lõpus müüri tagant ja Apteegi tänava poolt (pildil küll veel ehituskonteineritest varjatuna).

Fotod: Ingrid

Habras ilu. Fragile beauty

2007-06-13T14:27:00.001+03:00

Käokann
Lychnis flos-cuculi

2007-06-13T08:48:00.001+03:00

Tsiteerides Ramloffi

Kuna R. pole oma uut blogi veel avalikkusele blogitriisse üles riputanud, kasutan vaid tsitaate tema viimasest sissekandest.

"Teine aspekt, mis selle esimesega ka seotud, seisneb minu aristokratismiihaluses. See ei ole minu jaoks mitte võimuküsimus, vaid pigem igatsus maksimaalselt rafineeritud inimese järele. See on omamoodi esteetiline aristokratism, ..."

"Aristokratismiga on seotud ka minu iluideaal, teema millest ma pole siin vist kirjutanudki. Minu jaoks on ilu seotud eelkõige selliste sõnadega nagu haprus ja haavatavus."

"Mul kipub üldse armastuse ja kaastunde vahel olevat nii õhkõhuke vahesein, et need tunded kasvavad märkamatult teineteiseks üle. Üldse on minu iluideaal seotud rohkem haiglaslikkuse kui tervisega – siiani kõige ilusamate inimeste pilte olen näinud mingis I maalimasõja aegsete fotode albumis ning neil piltidel oli kujutatud raskelt tuberkoloosi põdevaid noormehi. See ilu, mis tekib teatud haigustega inimestesse, on lihtsalt kummaline. "

Ehkki need tsitaadid tunduvad autori üldisest konekstist väljakistuna, on neis just see, mis oma filigraanses läbimõelduses pakuvad ühe nauditava lugemiselamuse.
Tekst, milles pole agressiivsust, tekst, kus jõuline on ühendatud haprusega, karmus kaastunde ja hellusega.